Elem on õlletaoline jook, mis on valmistatud ülemise kääritamise protsessi abil, see tähendab, kasutades pärmi, mis käärimise ajal pinnale hõljub (sellepärast nimetatakse seda pealmiseks). See on valmistatud Inglismaal alates 7. sajandi algusest. Traditsiooniliselt valmistatakse ale odralinnast, humalast, veest ja pärmist, kuid nüüd - ja eriti kodus - kasutatakse ka muid teri ja lõhna- ja maitseaineid.
Valige oma retsept
Teil on vaja
-
- nisuterad - 3 kg;
- vesi - 10 l;
- mesi - 400 g;
- pärm - 0, 5 tl;
- rosinad - 1 klaas;
- suhkur - 5 spl. lusikad.
Kasutusjuhend
1
Valage nisutera küpsetusplaadile või mõnele muule suurele kitsale kaubaalusele, täitke see veega ja laske sellel idaneda (see võtab 2–3 päeva, sõltuvalt ümbritseva õhu temperatuurist). Kuivatage idandatud nisu ja laske see läbi hakklihamasinas.
2
Pange hakitud nisu suurde emailitud pannile, paaki või ämbrisse (mahutavusega vähemalt 15 l) ja täitke see veega, mis tuleb läbi filtri lasta. Keetke 2 tundi, eemaldage seejärel tulelt ja laske jahtuda.
3
Valmis ja jahutatud vedelikus lisage mesi, segage, katke rätikuga ja jätke üks päev toatemperatuuril.
4
Järgmisel päeval lisage segule pestud rosinad ja pärm ning jätke esialgseks kääritamiseks veel poolteist päeva.
5
Pärast seda tuleks jooki mitu korda filtreerida. Võtke suur tükk marli, voldige see pooleks ja kurna segu läbi, pigistades marli kokku nii, et pärmimass jääks sees. Seejärel saab seda kasutada leivateo valmistamiseks. Pärast seda jätke jook tunniks.
6
Tunni aja pärast kurnake jooki uuesti, seekord läbi loodusliku materjali tiheda kanga kihi, pigistades seda ka protsessi käigus. Pärast teist kurustamist järelejäänud pärmi saab kasutada joogi järgmiste portsjonite ettevalmistamiseks, kuid neid ei saa pikka aega säilitada, seetõttu, kui te ei plaani lähiajal ale valmistamist korrata, on parem need ära visata.
7
Lisage kurnatud segule suhkur ja jätke jook käärima veel 2 päeva. Pärast seda võib ale purjus olla - see osutub nõrgaks joogiks, kus on kergelt tunda linnaseid ja looduslikku süsinikdioksiidi.
Pöörake tähelepanu
Kaasaegse ale valmistamise tehnoloogia kohaselt peaks lõhna- ja maitseainena kasutama pigem humalat kui mett. Humala hakati kasutama alles 12. sajandil ning ajalooliselt kasutati mett, kaneeli või raudrohtu. Nii et mesi on selles retseptis õigustatud.
Seotud artikkel
Hele koduõlu: samm-sammult retseptid koos fotodega hõlpsaks valmistamiseks